Biograafia

Alates 1999 aastast on Risto olnud tööandja rollis ja loonud erinevaid edukaid Eesti ettevõtteid mille seas võib ka välja tuua ühe Narva suurima õmblusvabriku.
Oma fotograafi kariääri jooksul on Risto Kuusk tegelenud toote-, loodus- ja maastiku fotograafiaga, pildistades neid ües ka erinevates riikides. Lemmiktemaatika on jäänud tänaseni maastikufoto kuid viimasel ajal keskendunud siiski spordifotograafiale.

Fotograafiaga hakkas Risto tegelema 2008 aastal, mil soetas oma esimese profesionaalse täiskaader peegelkaamera Canon EOS 5D ning L-seeria zoom-objektiivi Canon EF 28-300mm f/3.5-5.6L is USM ja hakkas tegelema eeskätt loodus- ja maastikufotograafiaga. 2013 aastal avas Tallinnas oma isikliku fotostuudio, kus pildistas eeskätt jumestuskunstnike töid, perefotosid ja tegeles ka olulisel määral tootefotograafiaga.

…

2014 aastal tõi Risto Eestisse Saksamaa tootja ultraviolett värvid, millega hakkas eksperimenteerima nendega kehamaalingute fotograafiat.
Risto on õppinud ka aktifotograafiat kuid selle temaatikaga ei ole palju hilisemalt kokku puutunud. Samal ajal viis Risto läbi ka Eesti ühe suurima totaalse muutumise projekti, kus üle kolmesaja naissoost inimese sai kogeda enda muutusi enne ja pärast jumestuskunstnike ja soengumeistrite pingutusi. Kõik osalejad said fotostuudiost omale pildid enne ja pärast muutusi ja vajadusel sai ka koheselt võtta üles perefoto.

Kaheksakümnendate lõpus Eestis, Tallinnas sündinud Risto kasvas üles murrangulistel 80-ndatel ja 90-ndatel aastatel, Nõukogude võimu perioodil ja selle reziimi all mil toimus ka Moskva suveolümpiamängude kuulus purjeregatt ja ka Balti kett. 1989 aastal Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, Balti kett, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt. 80-ndate lõpus võeti ka Eestis suund iseseisvuse taastamisele ja 90-ndate alguses hakkas kehtima rahva hääletusel heaks kiidetud Eesti Vabariigi uus põhiseadus ning võeti kasutusele oma rahaühik, Eesti kroon.